VII teema: A/B testimine ja analüütika

Otsustasin uuesti proovida oma localhosti saada Google Analyticsiga toimima. Kõigepealt pidin sisse logima google kasutaja kaudu, aga tlu oma neile ei sobinud miskipärast. Väga hästi ei olnud probleemist aru ka saada, sest kogu jutt oli mul soome keelne. Kui sisestasin isikliku google konto, siis sain lõpuks sisse. Keelt ei lasknud ka vahetada, sest mingi service unavailable tuli alati ette kui vajutasin seadete peale. Lõpuks pidin kogu oma asja google translate kasutades ära ajama. Õnneks tõlkis lehekülg kõike ise automaatselt ja üllatavalt hea jutt oli kokku suudetud tõlkida. Alles lõpus, kui seadistused tehtud sain, lasi leht mind keelevalikusse.

Seadistamine oli üldse keeruline, sest pidin otsima võimalusi localhostiga ühendada. Keegi kuskil foorumis oli pakkunud, et sisestada tuleks 127.0.0.1 ja siis peaks toimima. Suure üllatusena just see variant minu jaoks isegi hakkas tööle: 

Siit sain scripti, mille pidin oma lehekülje footerisse lisama.

Peale seda hakkas google analyticsi lehel asi muutuma ja märkasin aktiivsust oma lehel:

 

Teiseks proovisin oma lehele panna heatmapsi, et jälgida kasutajate käitumist minu lehel. Mässasin sellega üle poole tunni kindlasti, aga lõpuks pidin alla andma. Selle aja jooksul jõudsin installida vähemalt 12 erinevat pluginat ja registreerida nende lehekülgedel, et lõpuks ikka jõuda kohta, kuhu pidin sisestama oma lehe URL-i. Selle ülesandega 127.0.0.1 ei toiminud ning ühtegi heatmapi ma oma lehel reaalselt tööle ei saanud.

 

Ülesande link

 

VI teema: Otsingumootorid ja SEO

Paigaldasin oma lehele Better WordPress Google XML Sitemaps plugina, mille paigaldamisega erinevalt mõnest teisest asjast raskusi ei olnud. Kõik oli väga lihtne ja kiire. Asi nägi ise välja selline: 

Tahtsin leida mõnda majutust Pärnumaal ja sisestasin selleks Google otsingusse märksõna “majutus Pärnus”. Valisin suvaliselt neljanda otsingulehekülje ja võtsin kuskilt keskelt http://varblapuhkekyla.ee/veeb/majutus/. Kasutasin MozBari Chrome laiendust, et uurida pisut On-Page Elementide kohta. Ilmselgelt puuduvad antud leheküljel nii Meta Description, Keywords ja isegi H1. Proovisin kontrollida ka sama otsingusõnale vastavat lehte, mis asuks esimesel leheküljel. Sellel puudus ainult Keywords, aga siiski oli minu jaoks esimene vastus peale google ad poolt pakutud makstud reklaami. Minu poolt valitud lehekülje jaoks on iga esimesel või teisel otsingulehel paiknev majutus kõva konkurent. Nende leheküljel paistis ka link nende facebooki lehele, kus on peaaegu tuhat jälgijat. See number on tegelikult üpriski suur. Kui nad oma leheküljel viiksid veidi parandusi sisse, siis tõuseks nende klientide arv kindlasti.

Ülesande link

8. Veebilehekülje avalikustamine ja kasutusjuhendid

Ülesandeks tuli tutvuda kahe e-poe kasutustingimustega ja neid võrrelda. Kuna ma ei ole kunagi lepinguid otsast lõpuni läbi lugenud, siis oli tänane ülesanne paras katsumus. Jutt on üldiselt igav ja keeruline. Kohati tundub nagu keerutamisena, aga ilmselt püütakse kõiki punkte võimalikult selgelt kirjeldada. Oma ülesande lahendamise jaoks valisin võrdlemiseks kaks e-poodi: ONOFF ja RDE.EE.

Teen ühe lühikokkuvõtte nende kahe e-poe kasutustingimuste erinevuste vahel. Ma ei hakka välja tooma neid asju, mis on mõlemal erinevalt sõnastatud, aga samaselt mõistetavad.

Kõige esimene asi, mis silma hakkas oli aeg, mida poed lubavad kliendile toote või toodete eest tasumiseks. Pärast ostukorvi kinnitamist ja andmete sisestamist võimaldab ONOFF kliendile 7 päeva, et tasuda arve. RDE.EE siinkohal võimaldab selleks 10 päeva. Üks väike punkt, mida panin ONOFFi tingimustes tähele tähistab, et kui hind kehtib pärast tellimuse vormistamist ainult ühe päeva. Ei ole kindel, et sain õigesti aru, aga nii mulle vähemalt tundub:

2.3. Hinnad kehtivad tellimuse vormistamisest kuni vormistatud tellimuse maksetähtaja aegumiseni (1 päev pärast tellimuse vormistamist).

4.2. Tellimused, mille eest ei ole tasutud, annuleeritakse 7 päeva möödudes alates tellimuse vormistamisest.

Teiseks panin tähele, et mõlemal poel on kauba kättesaamiseks toodud välja kolm punkti: kuller toimetab koju, toimetatakse pakiautomaati või klient tuleb ise kaubale järele. Üks väga huvitav tähelepanek nende juures on, et ONOFF võimaldab kaubale ise järgi tulemist alles alates 5 euroest ostust, mis on minu meelest imelik, aga võib-olla tuleneb see sellest, et nad peavad kauba puudumisel poest selle laost poodi toimetama.

Kolmandaks on kulleriga kättetoimetamise juures RDE.EE poe tingimustes kirjas, et klient on kohustatud enne saatekirja allkirjastamist veenduma toote pakendi korrasolus. ONOFF ei ole sellist punkti välja toonud, mistõttu eeldan, et pretensiooni võib esitada ka hiljem.

Toodete tagastamisõigust on mõlemal poel võimaldatud 14 päeva, aga ONOFF ei võimalda seda juriidilistele isikutele. RDE.EE sellist punkti välja pole toonud.

ONOFFi poel on välja toodud ka üks oluline punkt pretesioonide esitamise kohta. Nimelt kohustavad nad end kvaliteedile mittevastava toote korral kvaliteedikontrolli ise teostama. Siiski kehtib see vaid kuus kuud pärast kauba kättesaamist ning pärast seda aega lasub kvaliteedile mittevastavuse tõendamiskohus ostjale. RDE.EE ei ole taolist punkti oma tingimustes välja toonud.

Kõige viimaseks on üks väga oluline punkt isikuandmete kasutamise kohta. ONOFF toob oma kasutustingimustes välja, et nad võtavad omale õiguse kasutada kliendi kontaktandmeid reklaami edastamiseks. RDE.EE omale sellist õigust tingimustes ei võta, mistõttu eeldan, et reklaami nendelt ei tule, või ma ei oska seda lihtsalt välja lugeda.

Ma arvan, et kasutustingimused on minu, kui kasutaja jaoks väga olulised. Nendest võib välja lugeda minu õiguseid ja vahest võib nendest isegi palju kasu olla sobiva e-poe valimisel. Siiski eelistaks ma otsekohasemalt välja toodud tingimusi, sest pika teksti korral kaob isu tingimustega üldse tutvuda.

Kasutatud allikad

ONOFF (kuupäev puudub). ONOFF. Loetud aadressil: http://www.onoff.ee/e-pood/muugitingimused-e-poes/

RDE.EE (kuupäev puudub). RDE.EE. Loetud aadressil: http://www.rde.ee/site/content/ee/416/RDE.EE-veebikaubamaja-%C3%BCld–ja-tellimistingimused.html

Ülesande link

IV ja V ülesanne

Valisin ülesande jaoks Joomla CMS installimise, mis osutus minu meelest väga valeks otsuseks.

Kõigepealt laadisin failid Greeny serverisse. See võttis aega kõigest 10 minutit.

Edasi tekkis väga lihtsasti arusaadav installeerimise lehekülg, kus tuli vajalikud väljad täita. Piltide peal testisin alguses localhosti peal.

Täitsin kõik vajalikud väljad ära ja vajutasin installeerimise peale. Võttis aega mõned sekundid ja oligi valmis. Nägi välja väga lihtne lehekülg, mida oleks vaja edasi vastavalt vajadustele kujundada.

Panin administraatori kaustale peale ka htaccessi, mis polnudki väga keeruline ja toimis nagu vaja. Siin maal hakkasid muidugi erinevad permissioni jamad Greeny serveris peale.

Kontrollpaneel näeb Joomlal väga ilus välja ja võimalusi on palju.

Viienda ülesandena tuleb installeerida üks tasuta Joomla template, mida saab teha väga kergelt läbi admini paneeli.

Kui fail on laetud, siis saab lehekülje stiili muuta uueks templateks.

Uue kujundusega nägi lehekülg välja selline:

Siit maalt hakkas ühika internet mul täiega jamama, kätte saan umbes 164Kbit/s, millega ei lae mul mitte midagi reaalselt ära. Otsisin telefoniga välja mõned silmale ilusad templated.

• JSN Cube

• JSN Gruve

 

 

• JSN Nuru

Kõik kolm on Joomlashine leheküljelt

Kokkuvõttes on Joomla väga võimas ja kujundused on ilusad, aga oleksin pidanud valima omale ikka WordPressi, sest väga palju oli tegemist. Eriti veel sellepärast, et teadmised Joomla valdkonnas on nõrgad ja päris algajatele ta ei ole.

Blogipostituse teen telefoni pealt lõpuni, aga teinekord viin parandused sisse ja lisan ka viited.

ülesnne 

 

III teema: CMS – WordPress, Joomla, Drupal

Mu sõpradel on päris pikka aega olnud naljakas mõte, et ma võiksin luua lehekülje, kust saab vaadata õllehindu poodides. Põhiline rõhk oleks soodushindade kuvamisel, mille abil saaks kergelt otsutada kuhu poodi minna. Idee on tegelikult hea ja lõbus, aga siiski eeldaks see seda, et nad käiksid iga päev poodides hindu kontrollimas ja muudatusi sisse viimas.

Varem ma sisuhaldussüsteemidega kokku pole puutunud ja ei tea nendest suurt midagi, aga üritan välja uurida millise kõige enam tuntuma süsteemiga oleks mul kõige lihtsam sellist veebilehte teha. Võtan võrdluse alla WordPressi, Joomla ja Drupali, sest usun, et just need on tänapäeval kõige enam kasutatavamad sisuhaldussüsteemid. Tuleb välja, et Drupal on nendest kolmest kõige vanem, aga kõige vähem kasutatavam. Teised kaks nägid ilmavalgust põhimõtteliselt samal ajal. (CMS Report).

WordPress

Kolmest välja toodud süsteemist on WordPress kõige enam kasutatum sisuhaldamise süsteem, mis minu silmis püüab kõvasti tähelepanu. Eelmise aasta seisuga oli sellel kasutajaid üle 74 miljoni, mis on kindlasti rohkem, kui 10% kogu veebilehtede arvust. WordPressil on väga palju erinevaid võimalusi „teema“ valimiseks ja lisaks on võimalik valida mitmete tuhandete pluginate seast, nagu näiteks Contact Form 7, mis lisaks minu lehele niiöelda kontakti vormi, kus on võimalik lehe haldajaga ühendust võtta. (WordPress)

WordPress sobib väga hästi blogijatele ja uudiseid edastavale veebilehele. Süsteem on väga kasutajasõbralik ja sobib ka täielikele võhikutele. Minu „õllehindade“ veebilehe saaks selle süsteemiga teha küll, aga see ei ole päris see, mida ma otsin.

Joomla

WordPressiga enamjaolt samal ajal avaldatud süsteem on populaarsuselt teine kogu Maailmas, mis on päris arvestatav tulemus. Võrreldes WordPressiga ei ole Joomlal nii palju tasuta võimalusi enda veebilehe kujunduse loomiseks. Pluginaid ei ole samuti nii palju, kui eelneval. Kõige populaarsem lisa tundub olevat Akeeba Backup, mis võimaldab kasutal teha kiirelt ja lihtsalt enda leheküljest backupi. Tegelikult ei ole tegu lihtsalt backupiga, vaid see plugin võimaldab kergelt kõik andmed üle kanda näiteks kliendi veebisaidile. (Joomla Extensions)

Paljude kasutajate arvates on seda veebihalduse süsteemi lihtsam kasutada, kui Drupali, aga mõnevõrra keerulisem kui WordPressi. Tuleb välja, et Joomla sobib ideaalselt e-poodide ja taoliste lehekülgede loomiseks. Lisaks tuleb andmetest välja, et antud süsteemil on uuendusi kõigist kolmest kõige tihedamini, mis on turvalisuse osas väga positiivne.

Drupal

Tuleb välja, et minu valitud kolme sisuhaldussüsteemi seast on ilmavalgust näinud kõige varem just Drupal. Siiski ei ole see kasutajatele kõige meelepärasem, sest neid on nende kolme seas kõige vähem. Kujunduse ja pluginate pakkumisel on Drupal kõvasti heldem kui Joomla, aga jääb siiski alla WordPressile. Nii nagu Joomla, sobib ka Drupal e-poodidele ja raskekaaluliste andmemahtudega veebilehtedele. Siiski on mõistlik Drupali kasutada siis, kui leheküljel on väga suur liiklus ja nõudlus. Võrreldes teiste sisuhaldussüsteemidega on Drupali võrdlemisi raske seadistada ning algajatel võib tekkida seadistamisel suuri raskusi. Seetõttu tuleb mõnel kasutajal palgata keegi, kes on selle süsteemiga väga lähedalt tuttav, et kõik funktsioonid korrektselt toimima saada.

Kokkuvõte

Kõiki andmeid kokku võttes võin öelda, et enda veebilehe jaoks valiksin Joomla, sest see lubab mul luua täpselt sellist lehekülge mida mul vaja on, ilma, et ma peaksin väga kõrvalist abi otsima. Antud süsteemil on olemas kõik võimalused, mida mul võiks vaja olla, et luua täpselt selline sait, nagu ma soovin. Võib-olla edaspidi, kui minu veebilehel oleks tihedam liiklus ja kliendid nõuaksid võimsamat süsteemi, siis liiguksin edasi Drupali peale.

Allikad

CMS Report (2015). The 2015 WordPress vs Joomla vs Drupal Infographic. Loetud aadressil https://cmsreport.com/articles/2015-wordpress-vs-joomla-vs-drupal-infographic-13720

Joomla Extensions (2016). Akeeba Backup. Loetud aadressil https://extensions.joomla.org/extensions/extension/access-a-security/site-security/akeeba-backup

WordPress (2016). Contact Form 7. Loetud aadressil https://wordpress.org/plugins/contact-form-7/

Ülesande link

II teema: veebisaidi nõuded, dokumenteerimine

Analüüsi ühte veebilehe loomise/muutmise (redesign) lugu. Kuidas üks ettevõte oma veebi muutis, mida täpsemalt ja miks uuendati, millega arvestati? Mis tänapäeva trendid?

Otsustasin selle teemaga seoses uurida kuidas on muutunud Youtube ja anda muutustest ka oma arvamus. Tänapäeval peaks küll iga interneti juurdepääsuga inimene juba Youtubest kuulnud olema.

Ma päris täpselt ei mäleta, millal minu esimene kokkupuude selle saidiga oli, aga võrreldes tänapäevase kujundusega oli see tohutult teistsugune. Kui Youtube välja tuli 2005. aastal , siis mul juba arvatavasti oli kodus dial-up , aga sellel ajal veel videotele tähelepanu ei pööranud, peamine oli ikka Runescape või Counter-Strike. Igatahes Youtube nägi oma ilmumise aastal välja selline: 

Nagu pildilt näha on, siis tänapäevase kujundusega on vahe väga suurel määral märgatav. Kui päris aus olla, siis tänapäeval ei tahaks ma enam sellise kujundusega lehekülgi nähagi. Siiski sellel ajal oli antud disain ja idee väga edukas ning Google ostis Youtube rohkem kui pooleteise miljardi dollari eest ära.

2006. aastal nägi lehekülg juba selline välja niisugune: 

Selline kujundus on mulle juba kindlasti tuttav, aga olen üsna veendunud, et ma ei kasutanud antud lehekülge nii tihedalt kui praegu. Sellel ajal ei osanud ma kindlasti veel nii hästi inglise keelt, et oma soovitud videosid leida.

Kõige paremini mäletan 2008. aasta uuendusi, sest siis oli niiöelda subscribe nupp üleval paremas ääres ja populaarsemad veideod, mida ma vaatasin, näitasid alati näpuga selle nupu suunas: 

2011. või pisut varasema uuendusega tekkisid Youtube erinevad kategooriad, mis eristasid populaarsemaid ja niiöelda “tellitud” kasutajate kanaleid. Mina ise eriline “tellija” ei olnud, ja otsisin antud leheküljelt ainult enda jaoks antud hetkel huvitavaid videosid – sellel hetkel olin ma täielikult paelutud mmorpg mängudest, ehk väga paljude mängijatega online-rollimängudest. Põhiliselt otsisin õpetusi, mis aitaks mind mõne tugevama tegelasega mängus.

Praegu, 2016. aastal on Youtube minu jaoks täielikult muutunud: 

Ülemiselt pildilt on näha praegusel hetkel kasutusel olevat kujundust, mis on minu meelest väga atraktiivne, aga omast kogemusest tahaksin välja tuua, et pisut häirib “uuesti vaatamiseks” kategooria, mis pakub mulle videosid/laule, mida ma olen juba mitmeid kordi kuulanud. Isiklikult sooviksin, et kõige üleval pakuks Youtube mulle laule/videosid, mis ta soovitab niiöelda soovitatud video vaatamisel järgmisena. Arvatavasti ma olen ka ainus, kes nii mõtleb, aga kui mulle mõni lugu või video meeldib, siis ma salvestan selle üldiselt endale bookmarksidesse, mis lubab mul ühe või kahe nupuvajutusega soovitud loo Youtube’s lahti võtta.

Allikad

Wikipedia (kuupäev puudub). History of Youtube. Loetud aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_YouTube

Youtube (2013, 3. sept) YouTube Layout Changes History 2005 – 2013. Loetud aadressil https://www.youtube.com/watch?v=4ckPPOpqNVc

 

Link ülesandele

I teema

Otsustasin kontrollida, kas minu nimega on Eesti domeene saadaval. Kuna ma eelistaksin “.ee” domeeni, siis proovisingi kõigepealt ken.ee, mis on juba 6 aastat registreeritud ühele teisele Kenile. Seejärel proovisin aonurm.ee, mis osutus vabaks. Domeen, mis oleks lihtsalt ken.***** on üldiselt juba kellegi teise poolt registreeritud. (Zone, kuupäev puudub)
Hetkel on Eestis vaba näiteks pri.ee, mida võiks isegi registreerida, aga siiski eelistan kõige rohkem “.ee”. Minu meelest oleks vägagi mõistlik registreerida oma nimeline, sest kunagi ei tea millal võib vaja minna. Isiklikult hoiaksin oma nimelist domeeni näiteks sellisteks puhkudeks, kui kunagi peaksin kokku puutuma sellise tööga mis nõuab portfooliot. Minu meelest oleks väga hea enda nimelisel domeenil pidada tehtud töödest portfooliot, et tööle kandideerides oleks midagi ette näidata.

Kuna minu nimeline domeen juba kuulub kellelegi, siis ei jää mul muud üle kui, et registreerija otsustab tellimise lõpetada või võtta omanikuga ise ühendust ja leppida kokku tingimused domeeni vabastamiseks. Juhul kui “ken.ee” oleks hetkel registreerimata, siis Zone.ee andmetel kuluks mul selle domeeni tellimisele 9.20 € + käibemaks iga aasta.

Lisaks, kui on veel selline tuntud nimi, siis on edaspidi hea see kellelegi teisele müüa. Näiteks kunagi ammu oli üks isik registreerinud omale ühe kuulsa mängu Diablo järgi domeeni Diablo3.com, kui ma ei eksi, ja kui avalikustati, et mängutootjad tahavadki oma mängule järge luua, siis otsustati see lihtsalt sellelt isikult kalli raha eest ära osta. Mõnest kohast lugesin ka, et domeeni omanik andis siiski selle tasuta, et saada üks teine domeen, mis sisaldab ka mängu nime, aga saaks ametlikult fännidele mõeldud foorumiks.

Allikad

Davey, J. (2008, 1. mai). Blizzard buys Diablo3.com domain, fansite getting new online digs. Gamewatcher.
Loetud aadressil http://www.gamewatcher.com/news/2008-01-05-blizzard-buys-diablo3-com-domain-fansite-getting-new-online-digs

Zone. (kuupäev puudub). Domeeni kontroll ja registreerimine. Loetud aadressil https://www.zone.ee/et/domeenide-otsing/

Link

First blog post

This is your very first post. Click the Edit link to modify or delete it, or start a new post. If you like, use this post to tell readers why you started this blog and what you plan to do with it.